noorsootöötaja osakutsest, kus pidin jagama omi kogemusi nii laagrikasvatajana kui ka üldisest eksamist ning ka avanenud võimalustest, pärast eksami sooritamist. Olin eraldi juhendajale saatnud ka pidepunktid millest rääkida kavatsen.
Teekonda Tallinasse, alustasin taas varahommikul, ärgates tavapärasest veelgi varem, et enda kleit ära triikida ja teha korralik make up, sest tegemist on ikkagi ju esinemisega. Olles selle osa valmis saanud alustasin teekonda Tallinna poole, kuna stardi aeg oli ikkagi varahommik siis otsustasin veidi magada, mis lõppes muidugi terve teekonna maha magamisega. Mis seal siis ikka, astusin autost välja ja mida ma näen- kleit mida olin just hommikul triikinud nägi välja veel hullem kui enne triikimist. Õnneks oli meik vähemalt näos alles. Mis seal ikka pool oli ju ikkagi veel alles.
Seminar toimus Park Inn hotellis, kuhu lippasin küll üsna kiiresti sammudega, sest nagu eestlasele omane, kartsin hilineda. Teadsin millises ruumis seminar toimub ning alustasin hotellis otsinguid, minuga sama targa näoga otsis veel üks naisterahvas. Pärast pikki otsimisi leidsime siiski tee seminariruumidesse. Pärast asjade ära panekut ootasid mind ees tuttavad näod kodukandist ning ka viimasest koostööprojektist. Ühel hetkel nägin ka juhendajat, kes edastas korraldusliku info ja ürituse ülesehituse.
Jutustasin rahulikult edasi ning ühel hetkel tabas mind reaalsus. Inimesed kellele mu ettekanne oli suunatud ja milleks ma olin ennast valmis pannud polnud pooltki see mis mulle saalist vastu vaatas. Valdav enamus oli pigem x ja y generatsioonist ning nende soov polnud kindlasti osakutset taotleda. Kogu minu planeeritud ettekanne oli vaja ringi muuta ning pakkuda neile inimestele mingisuguse muus sisuga ettekannet, mis oleks ka informaalne ning sisukas.
Esmalt tegin väikese energiaharjutuse ning seejärel alustasin punktidega, mis olin juhendajale edastanud, tegin nendest lühikokkuvõtte. Püüdsin pigem lähtuda enda ettekandes kutse portfoolio koostamisele sellega seondavatele riskidele, võludele, võimalustele ja ka näpunäidetele. Ettekande jooksul tundsin paar korda, et minu mõte läks kusagile jalutama ning ma ei olnud väga kindel kas ka kuulajaskond minuga samas rütmis käis. Hoolimata enesekriitikast sain hiljem kiita nii juhendajatalt kui ka teiselt ENTK töötajalt, kes omakorda edastas tema selja taga istunud noorte sõnumit. Pärast ettekannet tundsin, et olin enda eesmärgi saavutanud ning võisin tunda uhkust, et olin esialgselt planeeritud ettekande sekunditega ringi mänginud.
Lisaks minu enda ettekandele oli mul võimalus kuulata nii sellel kui ka järgmisel päeval noori puudutavaid erinevaid teemasid kui ka märgata võimalusi, mida oma ala spetsialistid olid antud seminari raames tulnud meiega jagama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar