19.02.19- Belgrad ja õunaladu

Uus päev viis meid pealinna, et külastada minsiteeriumit ja saada teada Serbia noorsootöö sturktuurist, koostööpartneritest, seadustest, dokumentidest ja muudest väga olulistest teemadest, mis on käsil riigitasandil.
Ettekanded olid väga kiired ja sisaldasid rohket informatsiooni, mida oli ühekorraga üsnagi raske haarata, veelgi keerulisem üles kirjutada. Aga saan sellegi poolest jagada mõningaid teadmisi:

• Serbias on kokku pandud spordi- ja noorsooministeerium, kes teevad omavahel tihedat koostööd ning ühtlasi oli meil ka au kuulata spordi- ja noorsooministri ettekannet. 
• Serbial on võimalus jagada 2 miljonit ja seda fitness valdkonda, noorteklubidele, töötute valdkonda, kohalikele omvalitsustele, noorteorganisatsioonidele ning arendamiseks.
• Serbias on olemas noorsootöö seadus.
• Serbial on olemas vabatahtlike seadus.
• Serbia ministeeriumi alla kuulub ka National Youth Council of Serbia (KOMS), kelle peamisteks ülesannetekes on arendada kohalikke noorsootöö programme, rahvusvahelisi sutheid ning teha uuringuid.
• Minsiteeriumi alla kuulub ka NAPOR kelle eesmärgiks on noorsootöö arendamine, noorsootöötajate koolitamine ning noorsootöö kvaliteet.
• Ühtlasi kuulub minsiteeriumi haldusesse ka Local Youth Offices, kelle tegevus sarnaneb paljuski meie noorsootöökeskustega.

Pärast väga informatiivset viibimist ministeeriumis suundusime edasi järgmisse asukohta, kus lõunatasime ning saime nautida ilmelist vaadet ühest Serbia kõrghoonest. Seekord üllatati meid 3. erineva organisatsiooni tutvustustega. Esmalt jagas meile infot naisterahvas, kes tutvustas enda organisatsiooni Hajde da... (tõlkes hakkame...). Nad ise ütlevad, et nad ei tee sõna otseses mõttes noorsootööd, vaid koolitavad ja seda start up põhimõtete järgi- algatades, välja töötades ja edasi andes. Nende üks tuntumaid algatusi Serbias on elav raamatukogu (saab valida teatud "raamatute" seast, kelleks on inimene, kes räägib enda loo ning on võimalus küsida täiendavaid küsimusi), aga ka näiteks etendus "parandamaks" enda probleeme (valupunkti näideldakse publikule süvitsi ja otsekoheselt).

Järgmine ettekanne Organization of creative grouping (OCG). Kelle peamiseks tegevuseks on noortele teadmisi edasi anda teatri põhjal, teemavaldkonnad on peamiselt inimõigused, keskkond, loovus, identiteet ja nii edasi. Peamiselt noore arengut ja õigusi kajastavad temaatikad. Antud organisatsioon tegeleb ka vanema sihtrgupiga kui noored, aga noored nii koolides kui ka noorteklubides on nende sihtrühmadeks.

Viimaseks ettekanne oli aga ülesehitatud vast terve projekti vältel kõige põnevamalt. Organisatsiooniks CEPORA, inglise keeles Organization of Creativ Grouping. Nende misiooniks on parandada laste ja noorte emotsionaalset ja sotsiaalset arengut tänapäevaste teadmiste rakendamisega ja ennetustegevustes. Oma ettekandes kasutas ta kolme meetodit, mida ta kasutab igapäevases töös noortega.
Üks nendest oli mäng "GO". Inimene osutab kellegi suunas, et saada tema koht endale, suunatud isik peab vastama koha soovijale "go" ning enne teele asumist osutama ka ise käega ja ootama kinnitust, et ta võib tema kohale tulla. Mängu oli väga hariv mängida ning ettekandja suunas meid väga oskuslikult analüüsima mängu õpiväljundit. Selleks, et midagi elus saavutada sujuvalt ilma komplikatsioonideta, me peame küsima selleks luba ning mitte tegutsema enne seda.

Teiseks kasutatud meetodiks oli teise jälgimine ning tema liigutsute kordamine. Kui esimene etapp ületatud koos väikeste nihelustega ringis, siis edaspidi järgnes aga veelgi keerulisem ülesanne. Lisa ise igale saadud liigutsele veidikene juurde. Antud meetod lõppes saalitäis tõmblevate osalejatega. Taaskord suunas naisterahvas meid analüüsima õpiväljundit. Milleks seekord oli väikese asja edasi liikumine, nn lumepallieffekt.

Kolmas kasutatud meetod oli mulle juba veidi tuttavam. Nimelt pidi igaüks ütlema enda lemmiklooma nime, seejärel vahetama käesurumisega kaaslasega nende lemmiklooma nime, mida siis anti edasi järgmisele. Võitajaks osutus see kes, saab tagasi enda lemmiklooma nime. Mis mängu käigus juhtus, oli see, et väga vähesed said tagasi enda lemmiklooma nime, ning mõnda nime esines koguni 4 korda, hoolimata sellest, et esialgses ringis oli neid vaid üks. Antud õpiväljundiks oli info liikumine ning edastava informatsiooni muutumine.

Edasi järgnes vaba aeg Belgradis, kus avanes võimalus külastada poode, avastada linna, külastada lossi või nautida lihtsalt pealinnas pakutavat. Mina liikusin koos praktikajuhendaja ning ENTK töötava peaekspertiga linnust uurima, ning arutasime noorsootöö maastikult toimuvat ning ühtlasi võrdlesime Serbiat ja Eestit vastavalt enda teadmistele.

Õhtul jalutasime osade eestlastega Sremski Karlovcki ringi ning sattusime vestlema ka ühe seal elava noorega. Saime teada väga palju uut ja huvitavat infot, nimelt praegu liigub neil koolides mingi haigus, mistõttu koolid olid nädalaks suletud. Tema ise lõpetab see aasta kohaliku kooli ning plaanib edasi õppima minna meditsiini. Võimalusi antud asukohas noorte tegevuseks pidi olema kahjuks vähe, enamus asju on Novi Sadis (mis on suuruselt teine linn Serbias), teekond sinna kestab kusagil 30min, aga noored eelistaks siiski ka kodukohas mingeid tegevusi. Meie ööbimiskohaks olev noorsootöö keskus vahel küll korraldab tegevusi, aga noored tunnevad siiski, et seda on vähe. Lisaks põnevale infole noorsootööst noore silme läbi sattusime neiuga vestlema ka antud külakese ajaloolisest taustast ning teatas uhkusega, et nende perekond kasvatab veinide jaoks õunu. Neiu kutsus meid lahkelt nende õunaladu vaatama ning maitsma erinvaid õunasorte. Ma pole nii mahlaseid õunu veel elus söönud!