Hommik algas varem kui tavaliselt, seekod polnud aega isegi hommiksööki sööma minna, see ootas meid juba bussis. Seekord viisid rattad meid Somborisse. Juhtum 2
Teekond oli pikk ja väsitav ning lisaks oli üks meie eestlastest haigestunud ning nii mõnedki kurtsid veel halba enestunnet (aevastamised, nohud, köhad jne). Juba paaril eelneval päeval oli ta ennast kehvasti tundud, püüdnud palju magada ning ennast välja puhata, aga sellest jäi ilmselt veel väheks. Kuna tema enestunne läks pika bussisõiduga veelgi halvemaks sai üheskoos juhendajaga otsustatud, et tavalistest käsimüügiravimitest pole kasu ning tema olek läheb iga hetkega aina halvemaks, saadame ta arsti juurde. Kuna ka teised oli viimasel ajal tundud tervise langust, siis palusime korraldajatelt ka teistele osalejatele käsimüügiravimeid, et haigusi ennetada. Samal ajal kui teised kuulasid põnevat ette kannet noorte kontorist/noorte klubist, läks meie eestlane koos serbia esindajatega arsti juurde lahendust saama. Mis oli samuti üks väge põnevatest kogemustest, näha kuidas toimub sealne meditsiini süsteem, aga see on juba pigem silmast- silma jutt.
Rääkides noorte kontoritest ja noorteklubist, siis Somboris külastatu oli nö kaks ühes. Nende peamiseks eesmärgiks oli noorte vajaduste kaardistamine ning nende esitamine KOV-ile. Noorteklubi eesmärgiks on noortele anda võimalus kuhugi tulekuks ning enda ideede realiseerimiseks vajaduse korral koostöös noorsootöötajaga. Üks peamistest murekohtadest antud töös on see, et KOV väga ei taha tunnustada noorsootöötajaid.
2009 SEC (Sombor Educational Center) oli meie järgmiseks sihtkohaks antud keskus oli meie mõistes noortekeskus, kuhu noored said tulla, nendega tegeleti, pakuti võimalusi, mängiti, õpiti, programmid ja nii edasi. Ruumid nägid välja küll üsna väsinud ning ka ruumis olevad vahendeid võiks olla rohkem, aga on näha et töötajad teevad asja südamega ning võtavad olemasolevatest vahenditest maksimaalset. Näiteks alates 2010 aastast on neil projekt- School of the good will, mille eesmärgiks on toetada meie mõistes lapsi, kes ei saa koolis väga hästi hakkama, siis on neile keskuses antud võimalus lisatundideks. Ühtlasi aitab keskus ka noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd, keskus korraldab vastavalt vajadusele koolitusi ning ühendab omavahel nii tööotsijad kui ka töö pakkujaid. Sarnaselt meie töötukassale. Siinkohal tekkis taas mõte, koondada töötukassa tegevusi veelgi enam noortekeskustesse (seda enam, et praegu enam riik ei toeta Tugilat) ja teha nendega tihedat koostööd.
Nagu mainitud, oli tegemist kõige pikema päevaga, siis tagasiteel Somborist põikasime läbi ka kohalikku elu edendavast organisatsioonist BUM (Becy Youth Assocation). Tegemist oli väga hea näitega kogukonna koostööst ning aktiivsetest noortest. Nimelt on organisatsioon korraldanud väga palju kohalikku elu edendavaid tegevusi näiteks suits õuna vastu, koristustalgud kodukandis, meedialaagrid lisaks loodud traditsioonid- iga reedesed filmiõhtud, kuhu on oodatud kõik soovijad, rohkelt erinevaid workshope ja väga palju muid vahvaid tegevusi, mida veavad eest noored, aga suunavad oma tegevusi tervele kogukonnale. Tegemist oli ühe väga ägeda näitega kuidas ettevõtlikud noored on aktiviseerinud ka kogukonda. Lisaks heade näidetega ettekandele saime katsetada ka reporteri kätt, kasutades BUMi ruumides olevat meediatuba.
Rääkides veel veidi riigist endast, siis olles teel Becy oli ka meil au kohtuda politseinikaga, õnneks küll mitte isiklikult. Nimelt pidasid politseinikud kinni meie bussijuhi, tehes märkuse, et bussijuht ei kandud turvavööd. Võisime küll kõik ühest suust kinnitada, et ta kandis seda terve sõidu vältel, aga kuna politseinikud väitsid, et see haarati peale politseinikke nähes, siis ei jäänud bussijuhil muud üle kui olukorraga nõustuda ja suunduda korrakaitsjate autosse.Lisaks trahvile, läks bussijuhi päev veelgi halvemaks, nimelt kui hakkasime Becyst tagasi Sremski Karlovci poole sõitma ei saanud me ise bussi ust lahti. Bussijuht proovis esmalt meid bussist seest aidata, see ei aidanud, lähendes väljast poolt kiiruse ja jõuga jäi bussijuhile hoopis bussi ukselink pihku. Hoolimata õnnetust päevast, suutis bussijuht rahu säilitada ning naertas meile veel lahkudes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar