Ja kätte oligi jõudnud serblaste viimane päev Eestis. Minu jaoks algas päev nagu ikka, esmalt varahommik Ülikoolis, aga seekord viis pärast seda tee mind hoopis Raua tänavale, Raua noortekeskusesse. Seal toimus esmalt kiire tutvustus Raua Noortekeskuse ruumidest ning võimalustest, seal tegutsevatest teistest organisatsioonidest ja edasi aga toimus ettekanne hoopis Eesti Noorteühenduste Liidult. Kes tutvustas enda organisatsiooni eesmärke, võimalusi, saavutusi ja nii edasi. Näiteks tuvustasid nad valimisõigust alates 16. eluaastast mille vastu serblased näitasid üles suurt huvi ning küsisid rohkeid lisaküsimusi.Edasi aga rääkisime lähemalt Raua Noortekeskusest endast. Seal tegutsevatest projektidest, eesmärkidest, külastatavusest, ajaloost, projektidest ning veidi lähemalt ka organisatsioonidest, kellele noortekeskus ruume rendib.
Pärast lõunat, aga saabus, aeg mil tuli Eesti visiit kokku võtta, jagada emotsioone ning püüdsime nädalat mingil moel kaardistada. Tegime grupi kaheks, saime ülesandeks võrrelda Eesti ja Serbia noorsootööd erinevate teemapüstitustega. Pärast nädalat saime viimaks aru, et serblaste jaoks on noorsootöö jaoks kaks erinevat definitsiooni, töö noortega (reaalselt noortega tehtav töö ja tegevused) ja noorsootöö (peamiselt noori puudutavate teemade arendamine, dokumentatsioon jms). Meil on küll sarnasusi, aga tundus, et erinevusi on samuti omajagu. Ruumi teineteiselt õppida on palju. Eestlaste jaoks oli veel raske hinnata, millised need erinevused on, sest praegu oli meie kord jagada ülevaadet Eesti noorsootööst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar