Noorsootööpraktika kokkuvõte

Noorsootöö praktika oli väga huvitav, just seetõttu, et mul avanes võimalus minna noorsootöö kogemusvahetus projekti, kus oli minu peamiseks eesmärgiks eneseareng ning noortevaldkonna arengusse panustamine, seda andmete kogumise ja süstematiseerimise näol aga ka parima praktika dokumendi sisendi andmise osas. Oli väga tore kohtuda uute inimestega seda nii Eestis kui ka Serbias ning ühtlasi saada väga teistsugust kogemust eksamiküsimuste koostamise näol.

Lisaks sellele sain praktika raames piisavalt palju informatsiooni ja ka julgust, et taotleda endale noorsootöötaja taset 6. Kooli lõpetades saan küll nii öelda eluaegse kutse, aga eraldi kutse tase 6. taotlemine tõendab ka minu praktiliste oskuste pädevust antud valdkonnas.
Samuti leidsin võimalusi enda teadmiste ja oskuste rakendamiseks.

Soovitused tulevastele noorsootöö praktika tudengitele:

1. Alusta blogi pidamisega juba esimesel võimalusel, see annab Sulle võimaluse juba esimesel vaheseminaril enda praktika ära kaitsta.
2. Ole enda juhendajaga avatud, see avaldab Sulle rohkem võimalusi enda rakendamiseks.
3. Tee märkmeid ning pildistada, nii palju kui see on vähegi võimalik.
4. Kui Sul on mure, siis ära unusta seda jagada või kelleltki abi paluda.
5. Hoolimata sellest, et antud praktikat ei ole võimalik üle kanda, siis võta seda kui ühte rikastavat kogemust eneseanalüüsiks ning miks mitte ka kui võimalust ära kirjutada noorsootöötaja tase 6. kutse, sest enamus tööd on Sul juba ju tehtud :)
6. Naerata! :)

Praktika juhendaja, Eilika Mätas, hinnang

Juhendaja hinnang noorsootöö praktikale

Praktikandi nimi: Kertu Vahtra
Praktika asutus/organisatsioon: Eesti Noorsootöö Keskus
Praktikajuhendaja nimi, ametikoht ja kontakt: Eilika Mätas, peaekspert, Eilika.matas@entk.ee
Praktika periood (kuupäevaliselt): 1.02-1.04.2019

JUHENDAJA HINNANG  

1.     Praktikandi lühiiseloomustus

Kertu Vahtra on väga õpihimuline ja töökas inimene. Temaga koostöö sujus väga hästi ning ta oli väga kohusetundlik ja ka abivalmis. Hea meel oli tõdeda, et Kertu huvitub noorsootööst ning järgib noorsootöö kutse-eetika põhimõtteid. Mul on hea meel, et Kertu sai tänu praktikale piisavalt julgustust, et taotleda noorsootöötaja kutse tase 6 endale.

2.     Praktika sisu lühikirjeldus (kokkuvõte praktikandi tööülesannetest, tegevustest, kokkuvõtte praktikandi panusest ja oma algatusest organisatsioonis, hinnang praktikandile kui organisatsiooni meeskonna liikmele ja põhjendatud sõnaline hinnang praktika sooritusele: suurepärane, väga hea, hea, rahuldav, kasin, napp).

Kertu tööülesanneteks oli osaleda ning panustada Serbia-Eesti koostööprojekti, tutvuda ning toetada noorsootöötaja kutse andmisega seotud tegevusi.

Serbia-Eesti koostööprojekti üheks eesmärgiks on luua „parimate praktikate dokument“, mis kajastaks nii Eesti kui ka Serbia noorsootööst siis sai Kertu üheks ülesandeks dokumenteerida ning täpsustada Serbia noorsootöö eripärasid. Tema tähelepanekutest ja mõtetest saime hea sisendi dokumendi loomiseks. Samuti arutasime koos Kertuga täpsemalt läbi mõlema visiidi kitsaskohad ja ohutegurid. Koostasime koos osalejatega riskianalüüsi ning mõtlesime koos lahendusi välja. Visiitide ajal tutvustas ja arutles Kertu Eesti ja Serbia noorsootöö üle. Kertust oli visiitide ajal palju abi, sest ta panustas nii korralduslikus pooles kui ka vajadusel suutis seletada ja tuua näiteid Eesti noorsootööst. Vajadusel otsis ta infot internetist mõne uuringu meetodi, tegevuse või asutuse näol.

Noorsootöötaja kutsega seotult otsisime üheskoos võimalusi, kus Kertu saaks panustada. Väga palju infot seoses kutsega on konfidentsiaalne ning seetõttu ta ainult tutvus taotluste registreerimise protsessiga. Leidsime, et kõige kasulikum oleks arvestades tema kogemusi ja teadmisi panustada noorsootöötaja kutse tutvustamisel infopäevadel ning osaleda osakutse eksamiküsimuste uuendamise töörühmas. Esimene noorsootöötaja kutse andmise infotund, kus Kertu osales oli 28.02.2019. Leppisime kokku, et esimesel infopäeval Kertu esialgu jälgib ning vajadusel jagab oma kogemusi. Ettekande kui ka infopäeva ülesehituse panime koos kokku. Infopäeval oli Kertust väga palju kasu, sest ta rikastas osakutse infotundi oma kogemuste ning teadmisega. Ta julgustas taotlejaid ning tõi elulisi näiteid miks osakutse vajalik on. 20.03-21.03.2019 toimus Tallinna Eesti Noorsootöö Keskuse seminar #NoorteHeaks, kus Kertu sai ülesandeks esineda ettekandega. Ettekande eesmärgiks oli tutvustada kutse taotlemise protsessi läbi praktiliste näidete. Ta sai väga hästi hakkama ning oli enesekindel ja kenasti ettevalmistunud. Osakutse eksamiküsimuste töörühmas osales Kertu kaks korda. Töörühma eesmärgiks oli uuendada noorsootöötaja osakutse eksami küsimusi, nii et need vastaksid kutsestandardile, mis sai uuendatud 2017. Kertu oli väga tubli ning argumenteeris ning töötas töörühmas kaasa. Töörühmas sai Kertu osa nii tase 4 kui ka tase 6 eksamiküsimuste loomisel.

Kogu praktika jooksul mõtestasime Kertuga tema õppimiskogemuse üle ning arutlesime tekkinud küsimuste ja mõtete üle. Kertu oli praktikale tulles analüüsinud, mida soovib praktika käigus õppida ja endas arendada. Samuti jätkas ta enda professionaalse enesearendamisega kogu praktika vältel. Peale igat tegevust oli meil tagasiside ning vaatasime üle praktika eesmärgid ning Kertu rõõmud ja mured.

Hindan Kertu praktika sooritust hindega „suurepärane“.

3.     Soovitused praktikandile edaspidiseks tööks:

Loodan, et Kertu jätkab noortevaldkonnas ning leiab endale sobiva töö.

4.     Lühidalt põhjendatud hinnang ja kommentaarid üliõpilase kokkuvõtvale praktika bloggile (mille ta peab  teile näidata ja lugeda andma).

      Kertu praktika blogi oli huvitavalt kirjutatud ning mulle meeldis, et tema õpikogemus ning kutsestandardiga seotud analüüs oli selgelt väljatoodud eraldi postitusena.

Viimne päev ja koostööprojekti välise aja kokkuvõte.

Kuigi praktikatunnid olid juba ammu täis, siis otsustasime koostöös juhendajaga, et kuna osakutse eksamiküsimuste koostamine läks koostöös minuga väga mõnusalt ning ka osad komisjoni liikmed andsid  märku, et võiksin viibida ka järgmises arutelurühmas. Nii läkski ja minu viimaseks praktikapäevaks sai 1. aprill, kus toimus viimane etapp osakutse ja kutse eksamiküsimuste koostamiseks, mille juures oli au olla ka minul pakkdues sinna sisendit lähtudes omadest kogemustest ja teadmistest. Ühtlasi tänasime teineteist juhendaga koos veedetud meeldiva aja eest. Hoolimata praktika lõpust, jätkame juhendajaga koostööd veel edasi, seda projektiga seotud tegevuste raames ning ka noorsootöö maastikul toimetamise suhtes.

Praktika perioodi jooksul tundsin ennast väga tugevalt, kuna minu juhendaja oskas mind väga osavalt suunata ning andis mulle ka võimalusi eneseteostuseks. Meie omavaheline koostöö laabus isegi nii sujuvalt, et mõnikord piias vaid pilgu vahetusest, kui teadsime mida teine osapool mõtles. Praktikal olles ei tundud ma kordagi, et juhendaja oleks mind üksinda jätnud või mitte toetanud, kõik oli omavahel väga tasakaalus.

Viimaste kogemuste põhjal saan öelda, et minu üks väga tugevaid külgi on esinemis- ja suhtlemisoskus, mida olen aegade jooksul väga palju arendanud ning ühtlasi ka teistel edasi andnud. Samas aga tundsin, et aastatega olen veidi "rooste" läinud, ning lähiajal rohke praktika tooks kindlasti mulle kasu. Esinemisega paraku juba on nii, et kui ei ole praktikat tulevad tagasi vead, millest kunagi oli raske lahti saada.

Aga nõrkuste poole pealt võib välja tuua mõnetise ebakindluse, olles ühise laua taga oluliste inimestega, keda hindan kõrgelt, arutledes põhjalikult eksamiküsimusi, siis sageli nii mõnigi mõte või küsimus jäi edastamata. Hoolimata sellest, et lauas valitses avatus ja usaldus. Aga minu aukartus ei lubanud sellel hetkel rumalaid küsimusi küsida. Pärast koosolekut, aga sain juhendajalt neile siiski küsida.

Kutse pädevused:
A.2.1.3. ja A.2.1.8. #NoorteHeaks oli mul võimalus teada saada võimalustest, kuidas noorte mitteformaalselt õpet toetada seda näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste ettekande kaudu.
A.2.1.12. Antud tööosa oli mul võimalik rakendada nii infotundides kui ka seminaril. Hinnates nii kuulajaskonda, kuulates nende küsimusi ja vastavalt sellele teha otsuseid, millist infot neile jagada ning vastavalt olukorrale ka ettevalmistusi muutnud.
A.2.3.1. Nii infotunnid kui ka seminar oli avatud ning see andis mulle võimaluse suhelda ja rääkida nii omadest kogemustest kui ka teadmistest.
A.2.5.2. Seminaril oli minu ettekande üks peamistest eesmärkidest just rääkida kutsest ning selle taotlemist ja ühtlasi ka innustada kuulajaskonda kutset taotlema. Et kõik noorsootöö maastikul töötavad inimesed teeksid teadmispõhist noorsootööd. Ühtasli ka eskamiküsimuste juures tuli jälgida peamiselt just dokumentatsiooni.
A.2.5.3. Osaline osakutse ja kutse eksamiküsimuste koostamisel.
A.2.6.1. Tehtud tegevused olid kõik minu jaoks pigem uudsed ja nendest oli nii mõndagi õppida ning nähe parendusvõimalusi endas. Seda eelkõige näiteks esinemise osas.
B.2.1.4. Infotunnis oli mul võimalus kutset soovivale noorele tutvustada kutse portfoolios olevaid võimalusi, tagasisidestada teda tema jutu põhjale, tutvustada tema potentsiaali, mida ta ise esialgu ei näinud. Samuti aitasin tal kastist välja mõelda, et tal oleks võimalus analüüsida tehtud tegevusi teise nurga alt.
B.2.1.7. Nii infotundidel kui ka seminaril innustasin nii noori kui ka üldiselt noortevaldkonna inimesi taotlema kutset ning informeerisin sellega seonduvalt avalduvaid võimalusi.
B.2.1.13. Nii infotundidel kui ka seminaril oligi minu ülesandeks usaldusväärse ja süstematiseeritud info jagamine, infovajaduse kaardistamise töö oli küll minu jaoks eelnevalt ära tehtud, aga praktikajuhendajaga arutasime ka antud punkti läbi.
B.2.2.3. Otseselt kedagi teist ei juhtunud, küll aga juhtisin väga suuresti ennast ning sellega seonduvalt kaudselt ka enda kuulajaskonda. Nimelt oli mul vaja kavandada enda ettekanne, analüüsida olukorda/publikut lähtudes soovitud eesmärgiks ja vastavalt sellele tegin ka kiired korrektuurid enda planeeritud tegevuses, mõjutades sellega ka oma kuulajaskonda.
B.2.3.1. Nii infotundides kui ka seminaril selgitasin noorsootöö sisu, seda peamiselt lähtudes noorsootöötaja kutsestandardist aga ka enda praktilistest kogemustest.
B.2.4.1. Infotunnis kutse saamisel olime ruumis vaid kolmekesi ning saime läheneda kutse soovijale personaalselt. Esimesel korral hindasin enda juhendajalt kõrvalt, kuidas ta lõi psühhosotsiaalse keskkonna, et oleks avatud ja usaldusepõhine suhe ning seejärel teise kutse taotlejaga sain juba ise proovida, kuidas keskkonna loomine antud situatsiooni käib.
B.2.4.3. Osakutse ja kutse eksamiküsimuste koostamisel, ma küll otseselt ei korraldanud, aga küsimuste sisu poolest jälgisin hoolikalt, et need suunaks taotlejaid mõtlema turvalise keskkonna loomise peale just õigusaktide kontekstis.
B.2.5.1. Seminaril toimunud ettekanded olid mulle võimaluseks end kursis hoida noortepoliitika arengutega ning võimalusi neid seostada enda igapäeva tööga.
B.2.5.2. Seminarilt sain kaasa Tartu Ülikooli uuringu tulemusi kajastava raamatu, mida olin Internetist juba ammu otsinud, aga sinna polnud see seni ilmunud ja seetõttu avanes mul võimalus antud seire tulemustega tutvuda ning seda anlüüsida ning kasutada ka enda miniuurimises Ülikoolis.
B.2.5.3. Kutse ja osakutse eksamikomisjoni töörühmas viibimine.
B.2.6.1. Praktika blogi pidamine, on üks põhjalikke eneseanalüüse, mida praktika raames kasutasin. Samuti olin seadnud endale eesmärgi jagada infotundidel, minu teadmistes olevat noorteinfot. Samuti rakendasin enda teadmisi ja oskuseid asjakohaselt seminaril, tehes aktiviseerimiseks ergutusmängu ning kasutasin ära enda teadmisi esinemisest ning ühtlasi oli see võimalus ka enesearengu toetamiseks esinemisel.

#NoorteHeaks

Märtsis toimus seminar #NoorteHeaks, kus olin juhendajaga kokku leppinud ettekande
noorsootöötaja osakutsest, kus pidin jagama omi kogemusi nii laagrikasvatajana kui ka üldisest eksamist ning ka avanenud võimalustest, pärast eksami sooritamist. Olin eraldi juhendajale saatnud ka pidepunktid millest rääkida kavatsen.

Teekonda Tallinasse, alustasin taas varahommikul, ärgates tavapärasest veelgi varem, et enda kleit ära triikida ja teha korralik make up, sest tegemist on ikkagi ju esinemisega. Olles selle osa valmis saanud alustasin teekonda Tallinna poole, kuna stardi aeg oli ikkagi varahommik siis otsustasin veidi magada, mis lõppes muidugi terve teekonna maha magamisega. Mis seal siis ikka, astusin autost välja ja mida ma näen- kleit mida olin just hommikul triikinud nägi välja veel hullem kui enne triikimist. Õnneks oli meik vähemalt näos alles. Mis seal ikka pool oli ju ikkagi veel alles.

Seminar toimus Park Inn hotellis, kuhu lippasin küll üsna kiiresti sammudega, sest nagu eestlasele omane, kartsin hilineda. Teadsin millises ruumis seminar toimub ning alustasin hotellis otsinguid,  minuga sama targa näoga otsis veel üks naisterahvas. Pärast pikki otsimisi leidsime siiski tee seminariruumidesse. Pärast asjade ära panekut ootasid mind ees tuttavad näod kodukandist ning ka viimasest koostööprojektist. Ühel hetkel nägin ka juhendajat, kes edastas korraldusliku info ja ürituse ülesehituse.


Jutustasin rahulikult edasi ning ühel hetkel tabas mind reaalsus. Inimesed kellele mu ettekanne oli suunatud ja milleks ma olin ennast valmis pannud polnud pooltki see mis mulle saalist vastu vaatas. Valdav enamus oli pigem x ja y generatsioonist ning nende soov polnud kindlasti osakutset taotleda. Kogu minu planeeritud ettekanne oli vaja ringi muuta ning pakkuda neile inimestele mingisuguse muus sisuga ettekannet, mis oleks ka informaalne  ning sisukas.



Esmalt tegin väikese energiaharjutuse ning seejärel alustasin punktidega, mis olin juhendajale edastanud, tegin nendest lühikokkuvõtte. Püüdsin pigem lähtuda enda ettekandes kutse portfoolio koostamisele sellega seondavatele riskidele, võludele, võimalustele ja ka näpunäidetele. Ettekande jooksul tundsin paar korda, et minu mõte läks kusagile jalutama ning ma ei olnud väga kindel kas ka kuulajaskond minuga samas rütmis käis. Hoolimata enesekriitikast sain hiljem kiita nii juhendajatalt kui ka teiselt ENTK töötajalt, kes omakorda edastas tema selja taga istunud noorte sõnumit. Pärast ettekannet tundsin, et olin enda eesmärgi saavutanud ning võisin tunda uhkust, et olin esialgselt planeeritud ettekande sekunditega ringi mänginud.

Lisaks minu enda ettekandele oli mul võimalus kuulata nii sellel kui ka järgmisel päeval noori puudutavaid erinevaid teemasid kui ka märgata võimalusi, mida oma ala spetsialistid olid antud seminari raames tulnud meiega jagama.

ENTK ja osakutse eksamiküsimused

Seadsin hommikul taaskord tee juba tuttavaks saanud Eesti Noorsootöö Keskuse suunas, seekord ei eksinud ma enam teelt kõrvale, ega läinud sihtpuntkti suure ringiga. Vähemalt ühe teekonna siin elus olin selgeks saanud, kuigi jah ENTK kolib enda asukohaga peagi uuele aadressile, siis on taaskord võimalus Tallinnat avastada.

Tegime juhendajaga põhjaliku ekskursiooni majas, nähes telgitaguseid ning au oli isegi ministrile tere öelda. Sealt edasi tutvusin oma juhendaja igapäeva tööga, kuna tema töös esineb väga palju konfidentsiaalsust, siis sain näha vaid üldisemat korraldust, seotud dokumente, tegevuste aluseid, eelarvet, selle ülesehitust, kutse taotlemise statistikat jms.
Olles teinud põhjaliku ülevaate nii organisatsioonist kui ka juhendaja igapäeva tööst oligi aeg suunduda osakutse eksamiküsimuste koostamise töörühma. Kuna info on piisavalt konfidentsiaalne, siis detailidest ei õnnestu mul rääkida, aga koosolek oli väga põnev ning iga punkt oli argumenteeritud ning lähtutud nii päris elust kui ka teoreetilisest osast.

Laagrikasvataja kutse infotund Narvas

Reaalsest tööst aimu saamiseks jätkasin täiendavate tegevustega ENTKs koostöös enda armsa juhendajaga. Kuna mul on olemas noorsootöötaja tase 6 osakutse (laagrikasvataja), siis üheskoos juhendajaga leidsime, et oleks hea mind kaastata ka infotundidesse. Esimene infotund toimuski Narvas, sealsetele tudengitele ning teistele kutsetaotlejatele.

Alustasin enda teekonda hommikul Tartust, bussisõidul tegin arvutis veel töö asju, aga jõudsin vaadelda ka Ida Virumaa ilu ja valu. Tõdesin omaette, et Riikogu istungitel tehtud kõned algusega: "Aga meil seal Ida-Virumaal, vot meil seal..." oli täiesti tõepõhi all ning nii mõndagi peaks seal
piirkonnas muutma ja sinna ka investeerima.

Olles Narvala aina rohkem lähemal oli aeg detailsemaks googeldamiseks, kus asub bussipeatus ning kuidas saada Narva kolledžisse. 

Olin ikkagi oma elus kolmandat korda Narvas ja ühtlasi ka kolmandat korda Narva kolledžis. Huvitav, et kõik kolm korda on setoud noorsootööga- esimene kord kandideerisin ise Narva kolledžisse noorsootööd õppima, teine kord külastus õpingute raames ja nüüd kolmas kord külastus praktika raames. 

Jälgides hoolikalt GPS-i ning võimalikku marsruuti bussijaama sain aru, et mõistlik on bussist väljuda Peetri platsil. Sealt edasi juba juhatas GPS mind õiges suunas, jõudsin ligi tunnike varem kui algasid infotunnid, seega sain nautida kolledži meeldivat kohviku teenindust ning jätkata tööga arvuti taga.

Olime eelnevalt koostöös juhendajaga kokku pannud esitluse ning üheskoos sai kokku lepitud, et Narva infotunde vaid jälgin. Nii see ka esialgu välja tuli, osakutse infotundi ma tõesti vaid jälgisin ja analüüsisin, aga kuna toimus ka tervikliku kutse andmise infotund, siis seal juba julgesin rohkem kaasa rääkida, lähtudes kutsestandardist ja omadest kogemustest, püüdes aidata info soovijat suunata mõtlema teistes vaatenurkadest ja kastist välja. 

Juhtum 3

Tase 6 infotundi tuli üks särasilme neiu, kes soovis infot tase 6 taotlemise kohta, et kuidas koostada portfooliot, mida see sisaldama peaks ning kuidas üldse kogu protseduur välja näeb. Neiu ise oli küll väga jutukas, aga kahjuks tema usk endasse nõnda suur ei olnud, sest neiu ise kahtles, kas ta on üldse 6. tasemele vastav. Koostöös juhendajaga vahetasime teineteisega pilke ning saime aru, et oleme ühisel mõttelainel- neiu on vastav ilmselt isegi 7. tasemele. Aga jäime siiski oma töös profesionaalseks ning innustasime neidu esmalt püüdlema 6. taset süstides temasse enesekindlust ja näidates talle tema enda jutu põhjal võimekust ja pädevust antud töös. 7. taseme soovituse jätsime siiski vaid enda teada aga sära, kiiri ja oskusi kiirgas neiust isegi siis kui ta oli ruumist juba ammu lahkunud. Oli täielik rõõm näha sellist noort ning süstida temasse enesekindlust ja teda tagant julgustada, soovitades tal võtta aega enda jaoks ning ühtlasi jälgida enda töökoormust ja vaimset taset.

Kokkuvõtlikult oli päev põnev ning informatiivne ning tore oli olla taas Narvas, nähes sealseid tudengeid ning omaette mõtiskledes, et mis oleks saanud siis kui ma oleksin läinud pärast gümnaasiumit edasi õppima hoopis Narva, mitte seadnud tee Tallinna suunas. 

Serbia visiidi ja praktika teise nädala kokkuvõte

Seekord oli emotsioone tunduvalt rohkem, sest seekord oli endal tunduvalt rohkem õppida. Minu suurimateks lemmikuteks projekti vältel olid teadmised mustlastest, üldisest Serbia noorsootöö süsteemist ning ka Cepora ettekanne. Olin enda elus saavutanud taas mõned eesmärgid, projekt andis mulle indu süveneda veelgi rohkem noorsootöö arendamisse ja kui vähegi võimalik sellesse ka panustada, õnneks see ootab mind veel "parima praktika" dokumendi näol ning muude tegevustega praktikal.

Minu jaoks oli tohutu rõõm teha koostööd sellise meeskonnaga, seda nii eestlaste kui ka serblaste poolel. Seekordne Serbia poolne tiim oli meie jaoks tunduvalt ägedam, nad jagasid väga palju omi kogemusi ja seda reaalsest igapäeva tööst, tekkinud arutelud olid väga pinevad ning sageli saime tõdeda, et meil on teineteiselt palju õppida.

Kõige õnnestumaks saan iseenda tegevustes lugeda korrektsete märkmete tegemise, mida saan väga edukalt kasutada sisendiks "parima praktika" dokumendi koostamisel, mis oli ühtlasi ka minu praktika eesmärk.
Mida peaksin arendama, kindlasti on selleks võõrkeelne loovtegevus. Kui eesti keeles saan väga edukalt ja lustakalt hakkama loominguliste tegevuste ja näitlemisega, siis võõrkeeles meenutasin endale kui väga halba esinejat. Ilmselt on taaskord tegemist minu enda hirmuga, millest on mul vaja üle saada ning selle jaoks kindlasti ennast veelgi rohkem edasi arendama ja miks mitte osalema uuesti sarnates projektides.

Aga rääkides kompetentsinõuetest antud nädala jooksul, vastavalt 6. tasemele nooorsootöös, siis:
A.2.1.5. Siinkohal just rõhk arendamise poolel. Avardades enda silmaringi noorsootöö maastiku osas võrreldes teiste riikidega, saan anda sisendi "parima praktika" dokumendi jaoks, mis on projekti üks olulisemaid dokumente, mille põhjal saab ka Eesti noorsootöö maastiku keskkondasid ja meetodeid arendada.
A.2.1.11. Mis on tegelikult ka terve porjekti eesmärk- kultuuridevaheliste kompetentside arendamine. Jagades ise teistele Eesti kompetentse ja saades neid ka ise vastu.
A.2.3.1. Kuna minu blogi on avalik, siis on see ka üks väljunditest.
A.2.3.2. Arendasin koostööd noorsootöö valdkonnas, seda nii rahvusvahelisel tasandil kui ka tekkinud võrgustiku osas eestlaste seas. Arendades uusi ja huvitavaid ideid ning projekte.
A.2.5.3. Projekt jätkub edasi, sest üheskoos meeskonnaga on vaja kokku panna ka parima praktika dokument.
A.2.6.1. Terve projekt taas läbivalt oli minu üks suur enesearendamine ja ka õppimine, seda eriti Serbia visiidi ajal.
B.2.1.4. Serbia visiidi ajal õppisin juurde erinevaid võimalusi eneseanalüüsiks erinevate tegevuste lõpus või hoopis päeva kokkuvõtteks. Lisaks sellele väga õpetlik ettekanne Cepora poolt, millelt oli väga palju õppida ning märkmeid teha. Lisaks sellele sain jagada omi kogemusi ja teadmisi mitteformaalsest õppest.
B.2.1.5. Avardasin enda silmaringi, et Eestis kasutada ja arendada erinevaid keskkondi ja meetodeid noorsootöö tegevusteks. Näiteks minnes noorte juurde ja kasutada selle jaoks lihtsaid vahendeid, pannes tekk maha ja õpetada neile eluks vajalikke tegevusi juuste kammimine jms.
B.2.1.6. Womens Peace Group ettekanne andis väga palju näiteid, kuidas erivajadustega noorte huve ja vajadusi kohandada nende vajadustele vastavaks. Näiteks andes võimalusi noorele iseseisvaks majndamiseks ning toimetulekuks.
B.2.1.8 BUMi organisatsiooni ettekanne näitas väga ehedaid võimalusi noorte ettevõtlikuse toetamisel kohalikul tasandil. Taaskord õppida oli sealt väga palju ning märkemid kõrvataha panekuks omajagu. Näiteks iga reedesed filmiõhtud, mis on avatud tervele kogukonnale.
B.2.1.11. Samuti üks tugev osa terve projekti vältel. Eelkõige ilmselt nägin võimalusi Euroopa noorte pealinn 2019 esitluses ja programmides.
B.2.1.14. Projekti alguses toimus nutimäng, et õppida paremini tundma piirkonda kus tegutseme, rääkides selle ajaloost ning ühtlasi õppides ka üksteist tundma. Taaskord üks võimalikest vahenditest mida kasutada.
B.2.3.1. Ühes praktika väljundiks on praktikablogi, mis avalik ning ühtlasi võimalus tutvustada minu praktikaorganisatsiooni, Tallinna Ülikooli. Küsitav on küll ajakohased digikeskkonnad, aga samas leidub ka neid kellele pakub huvi blogide lugemine.
B.2.3.2. Serbia visiidi ajal sai palju suheldud serblastega, luues uusi sõprussidemeid ning ideid mida koostöös edasi arendada ning üheskoos midagi luua mõne projeki või noortevahetuse näol.
B.2.5.1. Antud punkt küll selle nädala jooksul teostatud ei saa, aga sellgi poolest sai kogutud sisendit strateegiliseks dokumendiks (parim praktika), mille koostamine toimub aprilli kuus.
B.2.5.3. Serbia projektis osalemise üheks eesmärgiks on ka arendada noortevaldkonda, ning sellega seonduvalt kuulun ka projekti raames antud töörühma.
B.2.6.1. Enesearendamine läbivalt oli kogu projekti ning ka praktika eesmärgiks. Serbia visiidi ajal sain väga erinevates situatsioonides ennast analüüsida, nähes enda puudujääke ning tugevusi. Samuti toimus iga õhtu tagasisidering, kus mul tuli jagada korraldajatele tagasisidet nii plusside kui ka miinuste poolelt ja seda konstruktiivselt. Samuti oli Serbia nädala jooksul võimalusi õppida tundma uusi keskkondi ja meetodeid noorsootöö tegevusteks.